Oli aeg, kui Eestis ilmus järjepanu passimõõdus trükis nimetusega „Sportlase käsiraamat-kalender.“ See sisaldas peale kalendri spordialade reegleid, õpetussõnu, nõuandeid, järgunormatiive jpm, mis spordialast huvi võis tekitada. Volley.ee valis sellest välja üht-teist võrkpalli puudutavat, säilitades tollele ajale (1934/1935) iseloomuliku sõnakasutusviisi.

Oli aeg, kui võrkpall Eestis omandas järjest enam populaarsust ja seljataga olid esimesed (võidukad) külaskäigud Euroopasse. Rahvusvahelist võrkpalliliitu veel ei olnud, mitteametlikke EM- ja MM-võistlusi ka ei peetud, olümpiakavas võrkpalli polnud. Aga esimestest Eesti meistrivõistlustest (1925) oli möödas juba kümme aastat. Niisiis – natuke võrkpallitarkust natuke enne teist maailmasõda.

Võrkpalli mängimiseks on kaks põhjust: a) lõbu ja kehaline harjutus; b) võita mäng oma meeskonnaga. Iga kord, kui mängija tagajoonelt lööb palli tagasi üle võrgu, jäävad kaks meest ilma lõbust käsitseda palli. Sellepärast, tagajoone mängijad, võrkpalli mängida ei tähenda just lüüa palli edasi-tagasi üle võrgu, vaid nõuab alalist lihaste ja pea agarust.

1. Avada vastasmeeskonna taktika.
2. Näha ette kaaslase mängu palliga.
3. Jõuda enne palli kohale.
4. Passida palli korralikult esijoonel mängijale.

Et olla võimas eespool nimetatud punkte läbi viima, iga mängija peab:

1. Hoidma oma silmad igal ajal pallil.
2. Katsuma võtta vastu iga palli, kuigi see näib olevat võimatu.
3. Tõstma palli passiks ja ka ülelöögiks nii kõrgele kui võimalik. Kõrge pass, kui vahest juhtub valesti enne, annab ülejäänud meeskonna liikmetele küllalt aega jõuda selle alla.

Meeskonnas peab olema vaheldumisi kolm surujat ja kolm tõstjat.

1. Tagajoonel mängijad peavad alati teadma, missugune eesmängija peaks püüdma esimest passi.
2. Tõstja peaks alati tõstma surujale vasakult, sest siis on surujal parem käsi olukorras, et suruda palli.
3. Iga korralik tõste peab olema 1.80 m üle võrgu, mitte enam kui 0.45 m võrgust eemal. See annab surujale küllaldaselt aega, et olla valmis oma surumisasendis.
4. Kui sa ei oska suruda, siis vähemalt löö pall tagajoonele nii ligidale kui vähegi võimalik, nii et vastasmeeskond on sunnitud toimetama palli eesmängijate juurde tagasi. On vale, kui katsutatakse palli lüüa eesmängijate kätte, sest see annab tõstmiseks ja surumiseks parima võimaluse.

Autor: Valeri Maksimov