Kevad-talv 1947. Praha restorani lõunalauas on koha sisse võtnud Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia võrkpallijuhid. Õdus miljöö soodustab ideede liikumist soovitud suunas, restoranist siirdutakse pealinna kuulsasse õlletehasesse laialt levinud tšehhi õlut maitsma (muide, tšehhi õlle ainutarnija Eestis on Selver). Produktiivse koosviibimise tulemusena moodustub „autonoomne võrkpallikomisjon“ eesmärgiga rajada vundament Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni FIVB loomiseks. Ülemaailmse võrkpalliliidu asutamiskongressi korraldamine usaldatakse Paul Libaud´le, kes on just-just valitud prantslaste võrkpallipresidendiks.

Juba sama aasta aprillis kohtuvad üheteistkümne rahvusliku võrkpalliühenduse esindajad Pariisis, kus kirjutatakse kolme päeva jooksul lõplikult valmis FIVB sünnitunnistus. Presidendiks valitakse Praha-kohtumise peategelane Libaud. Prahalaste kord rõõmustada saabub aasta pärast, kui esimeseks Euroopa meistriks kroonitakse Tšehhoslovakkia meeskond. Kahjutundega võtavad selle teate omaks eestlased - „ainult“ kuusteist aastat tagasi said tšehhid-slovakid korduvalt lüüa Euroopa-turneel olnud eestlastelt.

Uue ühendriigi ( NSVL) haardesse jäänud Eesti võrkpallurid ei saa algul jalgu alla, sest üleliiduline tase on peatselt kõrgeim maailmas, kuid kosuvad tasahaaval. Ligi poolteiseks kümnendiks saab Eesti esindusmeeskonna (klubi) peamiseks löögihaamriks hilisem ajakirjanik Arnold Trummer. Tugeva käega Ellen Münter kutsutakse NSV Liidu paremikku kuuluva Moskva Lokomotiivi naiskonda. Eesti ajakirjandus tunnustab aina sagedamini sõja jalgu jäänud noore treeneri Ivan Dratšovi uuendusmeelsust ja taktikavaistu.

Võrkpallikaardile ilmuvad mitmeks aastaks uued nimetused: Tallinna ASK, Tartu Dünamo, Häädemeeste Jõud, Spartak, Sõjaõhujõud, Kolhoosnik, Tallinna Ohvitseride Maja jm. Ja teistpidi: kaovad Lutheri NMKÜ, Pärnu Tervis, Paide Järvapojad jt Eesti Vabariigi olemasolu meenutavad klubid. Võrkpallielu ei katke aastakski. Rahvale südamelähedaseim spordiselts Kalev suudab tänu nupukale asjaajamisele Moskvas taastada oma nime. Peaaegu igal asutusel, ettevõttel, majandil ja (kõrg)koolil on oma võistkond, harrastajate arv tõuseb ligi 24 000-ni.

Nõukogude Liit võetakse FIVB liikmeks 1948. aastal, kuid Stalin veel elab ja pääs välismaale on tollal tugevalt piiratud. Rahvusvahelist läbikäimist pidurdab pikaks ajaks külm sõda, impeeriumi sees ja mõjupiirkonnas kontrollib kõike riiklik julgeolekuteenistus.

Autor: Valeri Maksimov