01.10.201510:05

Hollandis ja Belgias käivad praegu naiste Euroopa meistrivõistlused. Tiitlit üritab kaitsta Venemaa, kuigi kaotas alagrupi viimases voorus ootamatult Horvaatiale koguni null-kolm. Venelannade võit poleks tabeliseisu mõjutanud, esikoht alagrupis oli juba tagatud. Täna ootab neid ees veerandfinaal Itaaliaga.

Sama ootamatu oli 60 aastat tagasi NSV Liidu koondnaiskonna kaotus EM-i finaalis Tšehhoslovakkiale. Nõukogude esindusse kuulus siis (mängiti Bukarestis) Aino Huimerind, kellest sai sellega 1955. aastal esimene ja seni viimane eestlasest naiste Euroopa meistrivõistluste (hõbe)medaliomanik. 

Aino Huimerind on meenutanud („Võrkpalli lugemik,” Tallinn 2008): „Olime Tšehhoslovakkiat järjepanu võitnud. Muidugi lootsime, et nii läheb ka finaalis. Enne EM-i olin kindlalt põhikuuikus, aga finaalturniiril istutati mind ja kaks lätlannat pingile. Varus istunud moskvalannad olid häält tõstnud: Baltlased tuleb välja vahetada, Nõukogude Liitu peavad esindama venelased! Peatreener Aleksandr Eingorn, kes pooldas kombinatsioonilist stiili, neid kuulda ei võtnud ning võeti enne EM-i maha. Uue peatreeneri Aleksei Jakuševiga me ei klappinud.”

Suurimaks tunnustuseks pidas Aino Huimerind oma elu lõpuni mitte EM-i hõbemedalit, mitte ka kahte kuldmedalit üliõpilaste- ja noorsoofestivalidelt, vaid Tšehhoslovakkia naiskonna peatreeneri sõnu NSVL-i koondise peatreenerile: „Kuidas ma saaksin õpetada oma mängijaid lööma nii, nagu löövad Huimerind ja Tšudina?” Aleksandra Tšudina tuli ajavahemikus 1949 – 1960 kolm korda nii Euroopa kui maailmameistriks.

Üks kuldmedal naiste EM-ilt Eestil siiski on: 1979. aastal tuli Euroopa juunioride meistriks Võrust pärit ja praegu Soomes elav Marina Kasch. Viljar Loor oli viiekordne Euroopa meister (1975 – 1983).

Kommenteeri uudist

Esimene EM-medal toodi Eestisse 60 aastat tagasi