Verdi Othello ei puutu siin üldse asjasse, tegemist on Tõnu Jagoga, kes laulis teisipäeva õhtul Tallinna Ülikooli kohvikus. Seal saab Eesti Spordiajaloo Seltsi Tallinna osakond (30-40 inimest) kord kuus kokku, arutab oma tegemisi ja kuulab tund aega, mõnikord kauemgi, kutsutud külalist.

Seekordne külaline Tõnu Jago oli menukas, küsimusi jätkus kauaks. Et ta kõva võrkpallur on olnud, teavad paljud – kaheksakordne Eesti meister, kümmekond aastat (1971-1981) Eesti koondises, NL rahvaste spartakiaadi kuues... Et ta 1971. aastal teelahkmel seisis, kas jätkata võrkpalluri või lauljana, teavad vähesed. Jago valis võrkpalli ega kahetse. Eesti koondis sai 193 cm pikkuse ründaja (tollal pikk kasv), spordiselts Kalev veel ühe meistersportlase ja meeskond laulda armastava sportlase, kes vajadusel alati viisi üles võttis. Pluss Eerik Jago, keda aitas koondisevääriliseks juhendada ka isa.

Eile kandus Tõnu Jago hääl vist kaugemale, kui kohviku seinad summutada suutsid. Kaks laulu esitas ta üksi, kolmas oli juba ühislaul (muidugi „Rohelised niidud“). Võimendust polnud vaja, kitarri ka mitte. Kuna paremini hääles olev kitarr oli Soomes, eelistas Tõnu selleta hakkama saada. Liidri hääl kõlas.

Soomes töötas Jago ligi veerand sajandit ametikooli kehalise kasvatuse õpetajana. Pärast pensionile jäämist (kaks aastat tagasi) võib teda rohkem kohata Tallinnas. Tal on oma arvamus Soome ja Eesti võrkpallitaseme kohta. Et naabritel ülalpool lahte praegu hästi läheb, näitab soomlaste üheksas koht sügisesel MM-il, samuti värske teadaanne võrkpallurite valimisest Soome parimaks võistkonnaks 2014. Eesti peab lootma tugevale esitusele maaikuus Rootsi vastu, edu korral jõuame EM-i finaalturniirile. Tõnu Jago meelest on Eestil välja panna heal tasemel meeskond.

Autor: Valeri Maksimov