See kõik jäi maikuu viimase nädala sisse. Me võtsime viisakalt vastu rootslased ja panime nad mängima jäähalli, mis hokirahvale peaks meeltmööda olema. Rootslased mängisidki hästi, isegi ootamatult hästi. Nad pallisid paremini, nii hästi, et vahepeal mängu ei olnudki – kõik seisid ja ootasid, millal see hull Nilsson ükskord paugutamise lõpetab. See kanonaad ei saanud ju kaua kesta, ainult ühe mehega võrkpallimängu ei võida. Meeldis, et meie mehed rahe alt tervena välja tulid.

Meie omad ei mänginud Tondirabas hästi. Aga nad ei tegutsenud ka alla kriitilist piiri. Üle hulga aja nägin, et paanikaolukorras eksivad vastased rohkem kui omad. Eestlased lõpetasid enda kasuks kõik tasavägised geimilõpud. Kõik viis. Seda juhtub harva, seda oli väga meeldiv tunnistada. Peatreener Gheorghe Cretu olek väljaku kõrval sisendab mängijatesse rahu, nii tundub. Seda rohkem põleb rumeenlase rinnus. 

Oliver Venno on tagasi! Me nägime jälle mõne aasta tagust Oliveri, kelle peale loodeti, kes palju lõi ja alt ei vedanud. Teleripildist oli vist isegi paremini näha, millise kindlust sisendava näoga ta töötab, mõnest blokkilöögist välja tegemata. Aitäh, Oliver. Pane edasi! Samuti sina, noorsand Täht. 

Kaitse toimis. Ka seda ei näe väga tihti. Ei julge siin personaalselt kedagi esile tõsta, sest telemängus ei jõua alati märgata, kes nimelt löögi vastu võttis – sest mäng ju jätkus. Hästi liikus blokk. Aga ikkagi, saab veel paremini. Selgelt oli näha, et midagi jäi tagataskusse. Suhteliselt pingevabama võimaluse annab juulikuus algav Euroopa liiga. Siis saab näha mehi, keda Cretu pole veel mängu võtnud. Uued andekad on juba silmapiiril, pikad ja ilusad.

Esimest mängu Rootsiga vaatasin koos olümpiavõitja Jaan Taltsiga. Teda polnud vaja kaua meelitada, ta oli ise nooruses võrkpalli mänginud – tõstja või ründajana? Nii tõstja kui ründajana, vastas Eesti läbi aegade edukamaid sportlasi tõstmise raskekaalus. Talts kirus hirmsat lärmi Tondirabas – tõesti, juttu ajada eriti ei saanud – aga pidas lõpuni vastu. Ütlesin talle üht-teist kõrva sisse. Kuni Talts vastas: kuule, ma tean ikka ise ka midagi. Ta loeb sporti ja vaatab ka. Temaga on huvitav, sest Talts arvab ja ütleb alati midagi teistmoodi.

Autor: Valeri Maksimov