19.10.201511:20

Huvitava, isegi üllatava uudise serveerisid Eesti võrkpallipublikule Mart Tiisaar ja Kusti Nõlvak. Nad otsustasid end proovile panna rannavõrkpallis eesmärgiga jõuda 2020. aasta olümpiamängudele. See on kallis, väsitav ja pingerohke, aga huvitav väljaastumine. Millal siis veel tõsiselt seigelda kui mitte 24-aastaselt. Tiisaare sünniaeg on 5.11.1991, Nõlvakul 6.11.1991. Pikk Tiisaar peab nüüd servi vastuvõtule ja ründesöödule rõhku panema, 13-14 sentimeetrit lühem Nõlvak ründelööki harjutama.

Kõneväärt saavutustest paarismängus neil veel rääkida pole, saalivõrkpallis peatuti Eesti koondise piiril. Nõlvaku koha teise sidemängijana hõivas EM-iks Andres Toobal, Tiisaarele eelistas peatreener Gheorghe Cretu Renee Teppanit. Arvata võib, et Tiisaar ja Nõlvak tahtnuks rohkem tippvõrkpalli taset kogeda. TTÜ meeskond kaotas muidugi kaks kõige vajalikumat mängijat, see annab kindlasti tunda. Aga pole halba heata, küllap pääseb nüüd mõni pingipoiss ennast avama.

Võrkpalliliidu peasekretär Tarvi Pürn kiitis üritajate ettevõtmise heaks: „Hea, et noored mehed kõrgeid sihte seavad. Meil polegi praegu peale Vesiku ja Kollo rahvusvahelisel tasemel paari. Püüame neid jõudumööda aidata. Edu korral lisanduks ka sponsoreid.” Olümpiavalikturniire on väga palju, ainuüksi reisikulud saavad olema suured. Juba põhiturniirile pääsemine oleks korralik saavutus ja kahandaks eelarve kulupoolt.

Rahanappuses vaevlesid üle-eelmisel kümnendil Avo Keel ja Kaido Kreen, kui Atlanta olümpiamängudele (1996) pääseda püüdsid. Lõpuks läks see ikkagi napilt korda – esimesena Euroopa idabloki võrkpalluritest. 2008. aastal õnnestus olümpiaõhkkonda tunnetada Kristjan Kaisil ja Rivo Vesikul. Kummalgi paaril ei õnnestunud võidurõõmu tunda. Lätlased ilmusid rahvusvahelisele areenile hiljem, aga väga edukalt. Londonis (2012) astusid nad juba pjedestaalile, vastu võtmaks pronksmedalit. Läti treenerid on mures – rannavõrkpall tõmbab noori saalist ära.

Tuleval aastal möödub rannavõrkpalli paarismängu (algul mängiti ka kolm kolme ja neli nelja vastu) sünnist Eestis 30 aastat. Alustati tagasihoidlikes oludes Pirita rannas, mida aasta edasi, seda populaarsemaks paljasjalgsete paarismäng muutus. Nüüdseks on turniire igal nädalavahetusel ja valikuvõimalused üle piiri minekuks võrratult paremad. Kuidas Nõlvakul ja Tiisaarel läheb, ei tea keegi. Ega enne saagi teada, kui ära pole proovitud. Jõudu pealehakkajatele!

Autor: Valeri Maksimov

 

 

'

Kommenteeri uudist

Kommentaar: Õnn kaasa, paarismängijad!