13-aastaselt alustas ta sportimist jalgpallurina, aga peagi võrkpallile pühendudes liitus Tartu NMKÜ, Kalevi ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi meeskonnaga. Aastast 1930 oli mängiv treener nii Tartus kui Tallinnas, sealhulgas pealinna Kalevis. Ajavahemikus 1928-47 tuli ta mängijana või mängiva treenerina kaheksa korda Eesti meistriks.

Sõja alal korraldas Valter Mägi sporditegevust Punaarmee eesti väeosades. Sõjajärgsetele aastatel oli üks järjekindlamaid võrkpalli propageerijaid ja edendajaid Eestis, hea sõnaga on teda kui treenerit meenutanud nii Eesti tippu küündinud nais- kui meesvõrkpallurid. Pikka aega Eesti koondisse kuulunud Kiira Ümariku sõnul läks just Mägi ajal naiskond üle kolmelt ründajalt nelja ründaja taktikale. Ta lõi tugevat bumerangservi ja näitas kiire randmelöögi efektiivsust ühe jala hüppelt.

Valter Mäge pidas oma õpetajaks ja eeskujuks Eesti läbi aegade mainekaim võrkpallitreener Ivan Dratšov, kes hindas kõrgelt tema kultuurihuvi, otsivat vaimu, põhjalikkust, analüüsioskust, aga ka võimet oma tähelepanekuid ja kogemusi jäädvustada. Oma mitmekülgse suutlikkuse poolest oli Valter Mägi kõrgelt hinnatud paljudel elualadel.