Kõige rohkem esikohti ja medaleid noorte EM- ja MM-võistlustel kuulus reeglina NSV Liidu sportlastele, sageli võrkpalluiritele. NSV Liit oli maailma tugevaim võrkpallimaa mitme sõjajärgse aastakümne vältel. Kes olid esirinnas NSV Liidus, võis lugeda end maailma paremikku kuuluvaks.

Eesti noormehed tõusid pjedestaalile praeguste standardite järgi uskumatult sageli.

Raimund Pundi juhendamisel võitis Eesti noorte koondmeeskond 15 üleliiduliste tippvõistluste medalit, millest viis olid kuldsed. Kullast, hõbedast ja pronksist poisse „tootsid“ noortetreenerid Jaan Gutmann, Johannes Noormägi, Aksel Saal, Ülo Palk, Juhan Kalamägi, Mati Merirand jmt.

Lugegem ja imestagem:

1968 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste kuld

1969 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste kuld

1969 – NSV Liidu koolinoorte spartakiaadi kuld

1970 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste kuld

1971 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste pronks

1972 – NSV Liidu koolinoorte spartakiaadi hõbe

1973 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste hõbe

1973 – NSV Liidu noorsoomängude hõbe

1974 – NSV Liidu koolinoorte spartakiaadi pronks

1975 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste kuld

1977 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste pronks

1978 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste hõbe

1980 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste pronks

1981 – NSV Liidu noorte meistrivõistluste hõbe

1981 – NSV Liidu koolinoorte spartakiaadi hõbe

Tallinna Spordiinternaatkooli aastail tulid NSV Liidu koondise liikmena maailma juunioride meistriks Jüri Rohilaid (Tallinn, 1977) ja Aare Salumaa (Võru, 1981), Euroopa juunioride meistriks Uno Tiit (Saaremaa, 1969), Viljar Loor (Tartu, 1971, 1973), Avo Tasane (Pärnu, 1971), Andres Karu (Viljandi, 1975) ja Jaaanus Lillepuu (Võru, 1982), hiljem Euroopa täiskasvanute meistriks Loor ja Lillepuu, maailmameistriks ja olümpiavõitjaks Loor.