Kinnitatud EVF juhatuse poolt 25.02.2009
Heaks kiidetud RVT poolt 21.01.2009

EESTI RANNAVÕRKPALLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2009-2012

Eesti rannavõrkpall on hetkel (seisuga 2009) väga heas seisus!
Viimaste aastate jooksul on võidetud U-18 EM tiitel ja U-19 MM tiitel noormeeste arvestuses, 2008.aastal oli Eesti meespaar esindatud olümpiamängudel! Naistest on meil olemas võimekad noored Puri- Bratuhhina, Kiens-Külm ja naised Bratuhhina-Graumann.

Kuna täiskasvanute osas on tipp olemas (kuid mitte enam esimeses nooruses), siis saab eriti kriitilise tähtsusega probleemiks järelkasvu treenimine, vastaval juhul võib üldises plaanis tekkida auk (enamus praegu tipus olevaid Eesti paare on üle keskmise vanad)!
Positiivse motivaatorina tuleb lähiaastatel ära kasutada 2 siserannahalli olemasolu! Samuti on määrava tähtsusega treenerite teadvustamine ja koolitamine ning nendes huvi tekitamine rannavõrkpalli arendamise vastu (motiveerimine).

Rannavõrkpalli arendamise eesmärk on saavutada:

- ala tasakaalustatud, ressurssidega kindlustatud, stabiilne areng;
- rannavõrkpalli igakülgne teavitamine ja populaarsuse tõus;
- harrastajate üldarvu suurendamine, vanuselise spektri laiendamine;
- sportlaste ja eelkõige treenerite motivatsiooni, meisterlikkuse ja kvalifikatsiooni tõus;
- üleriigilise, regionaalse ja kohaliku võistlussüsteemi laienemine;
- pääs olümpiamängudele, maailma ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniiridele kõikides vanuseklassides;
- rahvusvaheliste (FIVB ja CEV) tiitlivõistluste korraldamisõiguste saamine Eestisse, vastavate turniiride korraldamine;
- rannavõrkpalli õpetamise sisseviimine ülikoolidesse, üldhariduskoolidesse;
- kvalifitseeritud kohtunikud Eesti liigas ja rahvusvahelistel turniiridel.

Eesti rannavõrkpalli arenguvisioon aastaks 2012:

I VÕISTLUSSÜSTEEM
- toimib kõigile ühine osalemist võimaldav mitmetasandiline (üleriigiline, regionaalne, kohalik) võistlussüsteem vanuserühmadele 7-75 eluaastat;
- toimib Eesti Rannavõrkpalli Sari (nimetus vastavalt peasponsorile), mille raames selgitatakse Eesti meistrid täiskasvanute vanuseklassis;
- toimivad sarjad noorte vanuseklassidele (vähemalt 3 osavõistlust), mille raames selgitatakse Eesti meistrid noorte vanuseklassides;
- toimib sari veteranide vanuseklassidele, mille raames selgitatakse Eesti meistrid seenioride vanuseklassides;
- Eesti teeb koostööd teiste Balti riikide ja Skandinaavia ning EEVZA maadega ühise regionaalse sarja loomiseks, kus osalevad eesti sportlased ja mille raames Eesti korraldab vastavaid etappe;
- Aastal 2010 korraldatakse Eestis CEV või FIVB rahvusvaheline FIVB Satellite, Challenger või juunioride Euroopa meistrivõistluste turniir ja hiljemalt 2011. aastal CEV etapp ja edaspidi FIVB maailmakarikaetapp täiskasvanutele;
- Eestis on soovitavalt vähemalt 2 rahvusvahelise kvalifikatsiooniga rannavõrkpalli kohtuniku olemasolu.

Olemasolev süsteem:
1. Noortevõistlused:
U20, U18, ja U16 vanuseklassidele korraldatakse kuni neli karikavõistluste etappi pluss meistrivõistluste turniir. Võistkonnad paigutatakse turniirtabelisse vastavalt rannavõrkpalli hooaja edetabelile. Probleemiks treenerite ja võistlejate vähene huvi rannavõrkpalli vastu, mis on tingitud eelkõige vähestest teadmistest rannavõrkpalli treeningmetoodikast, suurest aastaringsest töökoormusest, rahaliste ressursside nappusest ning rannavõrkpalli hooaja lühidusest.

2. Täiskasvanute võistlused:
a. Meistrivõistlused – iga aasta üks konkreetne võistlus annab tiitli Eesti meister, võistkonnad paigutatakse tabelisse vastavalt (eelnenud) rannavõrkpalli hooaja (karikavõistluste) edetabelile. Probleemiks kohtunike nõrk tase, mis ei vasta rahvusvahelistele standarditele. Teiseks probleemiks mängijate vähesed teadmised reeglite rahvusvahelisest tõlgendamisest.
b. Karikavõistlused (peasponsori nimi) – kogu suve hõlmav mitmest osavõistlusest koosnev võistlussari, mille võitja selgitatakse kõikide etappide kokkuvõttes. Probleemiks nõrk kohtunike tase. Teiseks probleemiks mängijate vähesed teadmised reeglite rahvusvahelisest tõlgendamisest.

3. Veteranide võistlused:
a. Veteranide võistlussari koosneb kuuest etapist, millest arvesse lähevad viie parema etapi tulemused. Naised võistlevad ühes vanusegrupis ja mehed kahes vanusegrupis.

4. Regionaalsed võistlused:
a. Toimivad kohaliku tasemega sarjad Pärnus, Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Tõrvas, Aravetel, Saaremaal ja teistes kohtades.
b. Toimuvad regionaalsed meistrivõistlused paljudes maakondades ja linnades.

Täiendav programm:
1. Erinevate võistluste kaardistamine (maakondade, linnade, üleriikliku) ja kajastamine läbi EVFi infoallikate (kodulehekülg, uudisteportaal www.volley.ee )
2. Reitingu süsteemi täiustamine ja iga-aastane kinnitamine. Reitingu süsteemi alusel paigutatakse võistkonnad Eesti karikavõistluste etappidele ja Eesti meistrivõistlustele. Reitingu alusel toimub ka võistkondade rahastamine.
3. Koduse liiga tugevdamine, toetajate leidmine ja koostöö eelkõige Balti riikide, Põhjamaade ja EEVZA liikmesriikidega. Aastaks 2010 luua korraliku auhinnafondiga Balti Sari (vähemalt 6 osavõistlust), aastaks 2011 laiendada liigat ka Põhjamaadele. Arendada koostööd ja ühist võistlussüsteemi EEVZA raames. Läbi tugevate vastastega mängimise arenevad Eesti rannavõrkpallurid ja tõuseb ka kohtunike tase.
4. Aastal 2010 korraldada Eestis CEV või FIVB Satellite, Challenger või juunioride Euroopa meistrivõistluste turniir, alates 2011. aastast CEV või FIVB etapp täiskasvanutele (kas mehed või naised, sõltuvalt sellest, kus on eestlaste tase tugevam). (CEV reaalsem)
5. Maksimaalne siserannahallide ärakasutamine. Talvise võistlusarja loomine sisehallides! Aastal 2010 alustada talvise Eesti sarjaga (või ka tugeva turniiriga), aastal 2011 kaasata Balti- ja põhjamaad!
6. Elektroonilise mängijate ja võistluste registreerimise ja arvestuse loomine EVF kodulehel

II NOORTE SPORT
- noortele korraldatakse Eesti noorte ja juunioride (U16, U18, U20) karika- ja meistrivõistlusi;
- noortel võimalus osaleda täiskasvanute erineva tasemega võistlustel;

Olemasolev süsteem:
1. Toimuvad Eesti noorte ja juunioride (U16, U18, U20) karika- ja meistrivõistlused, millel osaleb igas võistlusgrupis 15-25 võistkonda.
2. Treeningtöö toimub klubides oma treenerite juures. Treeningperiood juunist augustini.

Täiendav programm:
1. Võistlussüsteemi väljatöötamine U-14 vanuseklassile.
2. Tänu iga-aastasele treenerite koolitusele muutub treeningtöö klubides süsteemsemaks ning treenerid pühendavad rannavõrkpallile rohkem aega ja tähelepanu.
3. Noortele hakatakse korraldama treeninglaagreid, kus omandatakse rannavõrkpalli oskusi. Iga vanusegrupiga tegeleb konkreetne treener.
4. Noortegrupid rannavõrkpallis. Maksimaalne sisehallide ärakasutamine Tallinnas ja Nõos!
5. Igasse võrkpallikeskusesse, kus rannavõrkpalli väljakud veel puuduvad, rajatakse rannavõrkpalli väljakud.

III TIPPSPORT
- osaletakse nii noorte, juunioride (U18, U20, U21, U23) kui ka täiskasvanute tasandil pidevalt Euroopa ja maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonides ja finaalturniiridel;
- osaletakse 2012. aasta Londoni olümpiamängude kvalifikatsioonis (vähemalt 1 meespaar ja 1 naispaar), eesmärgiks pääs vähemalt ühe võistkonnaga Londoni olümpiamängudele;
- osaletakse 2016. aasta olümpiamängude kvalifikatsioonis (vähemalt 2 mees- ja 2 naispaari), eesmärgiks medal olümpiamängudelt;
- omavahendite, riigi ja sponsorprogrammide vahendite summas kindlustatakse iga-aastase tasakaalustatud tegevuseelarve kaudu käesoleva arengukava täitmine;
- pidev koostöö FIVB ja CEV struktuuridega, samuti oma regiooni vastavate institutsioonidega (Venemaa, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra).

Olemasolev süsteem:
1. EOK ja EVF osalisel toetusel tegi 2008. aasta olümpiamängude kvalifikatsiooni täies mahus kaasa üks Eesti meespaar (Kais-Vesik), kes pääses ka olümpiale. Osalises mahus (võimalik asendusliige) mängis minimaalse arvu etappe 1 meespaar (Lulla-Murs)
2. Eesti meespaar (Kais-Vesik) võitis 2007. aastal Gstaadi MMilt 5. koha ning kvalifitseerus üle pika vaheaja olümpiamängudele (19.koht).
3. Eesti meespaar on iga aasta kvalifitseerunud Euroopa Meistrivõistluste (EM) finaalturniirile, parimaks saavutuseks 4. koht 2007. aastal.
4. Eesti noortevõistkonnad on osalenud igal aastal MMil ja EMil kolmes erinevas vanuseklassis (U23, U20, U18). Parimaks noormeeste (Kollo-Venno) EM tiitel U-18 vanuseklassis (2007) ja MM tiitel U-19 vanuseklassis (2008).

Täiendav programm:
1. Luuakse ühtne Eesti rahvuskoondis, kes hakkab stabiilselt osalema MK etappidel. Alates aastast 2011 osaleb olümpia kvalifikatsioonis kokku vähemalt 2 mees- ja 2 naispaari.
2. 2009.-2010. aastal kinnitavad MK karussellis kanda vähemalt 1 meespaar (esindusmeeskond) ja üks naispaar (esindusnaiskond). Vaheeesmärkideks koht 8. hulgas 2009. aasta Stavangeri MMil ja koht kuue tugevama hulgas Euroopa meistrivõistlustel 2010.
3. 2012. aastal kvalifitseerub vähemalt üks Eesti võistkond Londoni olümpiamängudele. Olümpial eesmärgiks koht kaheksa parema hulgas.
4. 2009-2012 tekib Eestis tugev sisemine konkurents noorte vanuseklasside esindamiseks rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tugevamad võistkonnad treenivad koostöös täiskasvanute rahvuskoondisega.

IV KOOLITUS
- iga-aastaselt organiseeritakse täiendkoolitust Eesti noorte treeneritele ja kohtunikele;
- rannavõrkpalli alase täienduskoolituse keskuseks on Eesti Võrkpalli Liit, kes koostöös Tartu Ülikooliga organiseerib täiendkoolitust.

Olemasolev süsteem:
1. Eesti kohtunike esindaja tutvustab kohtunikele iga-aastaselt muudatusi-täiendusi rannavõrkpalli määrustikus. Kohtunike motiveeritus nõrk?
2. Treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate koolitus praktiliselt puudub.
3. Tartu Ülikooli õppekavas rannavõrkpall eraldi sees.

Täiendav programm:
1. Iga aasta organiseerida (soovitavalt enne suvist rannavõrkpalli hooaega) treenerite täiendkoolitus. Koolituse viivad läbi Eesti rannavõrkpalli treenerid (esindaja Laos Lukas), Eesti rahvuskoondise mängijad (esindaja Kristjan Kais) ja välistreener(id). Aastaks 2010 on Eestis 10 rannavõrkpalli treenerite koolituse läbinud treenerit.
2. Rannahallide olemasolul on nüüd võimalik ja vajalik koolitada ka talvisel perioodil (kindlasti ka treenereid lisaks kohtunikele)!
3. Vähemalt 1 Eesti kohtunik hakkab saama rahvusvahelist rannavõrkpalli koolitust, 2010. aastaks osaleb ta kohtunikuna rahvusvahelistel võistlustel. Tema omakorda vastutab rannavõrkpalli alase koolituse läbiviimise eest Eesti kohtunikele ja kontrollib kohtunike tööd Eesti liigas. 2012. aastaks on Eestis juba vähemalt 2 rahvusvahelise litsentsiga kohtunikku, kellest vähemalt 1 osaleb MK etappidel.
4. 2011. aastaks antakse välja eestikeelne rannavõrkpalli õpik, mis sarnaselt saalivõrkpalli õpikuga suunatakse Eesti haridussüsteemi ja treeneritele.


*****
EESTI RANNAVÕRKPALLI ARENGUKAVA 2007-2012 (Kinnitatud EVF juhatuse poolt 15.12.2006)

Eesti rannavõrkpall on hetkel (seisuga) väga heas seisus, meil on olemas võimekad noored (meestest Martti Rosenblatt ja Elia Lulla, naistest Kadri Puri, Natalja Bratuhhina ja Polina Bratuhhina, Oksana Bosjanok, Kristiina Nosko), tipule lähedal olev meespaar Kais-Vesik (maailma edetabeli 9. koht) ja tasemel naispaar Graumann-Laanes. Seega on olemas kitsas tippvõistkondade seltskond ja vääriline järelkasv, oluliseks saab lähiaastatel alale laiema kandepinna loomine, kindlustamaks tagalat edasisele arengule. Samuti on määrava tähtsusega treenerite teadvustamine ja koolitamine ning nendes huvi tekitamine rannavõrkpalli arendamise vastu (motiveerimine).
Rannavõrkpalli arendamise eesmärk on saavutada:
- ala tasakaalustatud, ressurssidega kindlustatud, stabiilne areng;
- rannavõrkpalli igakülgne teavitamine ja populaarsuse tõus;
- harrastajate üldarvu suurendamine, vanuselise spektri laiendamine;
- sportlaste ja eelkõige treenerite motivatsiooni, meisterlikkuse ja kvalifikatsiooni tõus;
- üleriigilise, regionaalse ja kohaliku võistlussüsteemi laienemine;
- pääs olümpiamängudele, maailma ja euroopa meistrivõistluste finaalturniiridele kõikides vanuseklassides;
- rahvusvaheliste (FIVB ja CEV) tiitlivõistluste korraldamisõiguste saamine Eestisse, vastavate turniiride korraldamine;
- rannavõrkpalli õpetamise sisseviimine ülikoolidesse, üldhariduskoolidesse;
- kvalifitseeritud kohtunikud Eesti liigas ja rahvusvahelistel turniiridel.
Eesti rannavõrkpalli arenguvisioon aastaks 2012:
I Võistlussüsteem
- toimib kõigile ühine osalemist võimaldav mitmetasandiline (üleriigiline, regionaalne, kohalik) võistlussüsteem vanuserühmadele 7-75 eluaastat;
- toimib Eesti Rannavõrkpalli Liiga (Speedo Summer Trip), mille raames selgitatakse Eesti meistrid täiskasvanute vanuseklassis;
- toimivad liigad noorte vanuseklassidele (vähemalt 3 osavõistlust), mille raames selgitatakse Eesti meistrid noorte vanuseklassides;
- toimib liiga veteranide vanuseklassidele, mille raames selgitatakse Eesti meistrid seenioride vanuseklassides;
- Eesti teeb koostööd teiste Balti riikide ja Skandinaavia ning EEVZA maadega ühise regionaalse liiga loomiseks, kus osalevad eesti sportlased ja mille raames Eesti korraldab vastavaid etappe;
- Aastal 2007 korraldatakse Eestis CEV või FIVB rahvusvaheline näidisturniir, aastatel 2008 kuni 2010 CEV või FIVB Satellite, Challenger või juunioride Euroopa meistrivõistluste turniir ja hiljemalt 2011. aastal CEV etapp või FIVB maailmakarikaetapp täiskasvanutele;
- lepingulisel alusel toimub koostöö Eesti Võrkpalli Liidu ja Eesti Võrkpalli Kohtunike Assotsiatsiooni vahel, Eestis on soovitavalt vähemalt 2 rahvusvahelise kvalifikatsiooniga kohtunikku.
Olemasolev süsteem:
1. Noortevõistlused:
U20, U18 ja U16 vanuseklassidele korraldatakse kuni neli karikavõistluste etappi pluss meistrivõistluste turniir. Võistkonnad paigutatakse turniirtabelisse vastavalt rannavõrkpalli hooaja edetabelile. Probleemiks treenerite ja võistlejate vähene huvi rannavõrkpalli vastu, mis on tingitud eelkõige vähestest teadmistest rannavõrkpalli treeningmetoodikast, suurest aastaringsest töökoormusest, rahaliste ressursside nappusest ning rannavõrkpalli hooaja lühidusest.
U14 vanuseklassile rannavõrkpallivõistlusi seni ei korraldata.

2. Täiskasvanute võistlused:
a. Meistrivõistlused – iga aasta üks konkreetne võistlus annab tiitli Eesti meister, võistkonnad paigutatakse tabelisse vastavalt (eelnenud) rannavõrkpalli hooaja (karikavõistluste) edetabelile. Probleemiks kohtunike nõrk tase, mis ei vasta rahvusvahelistele standarditele. Teiseks probleemiks mängijate vähesed teadmised reeglite rahvusvahelisest tõlgendamisest.
b. Karikavõistlused (Speedo Summer Trip) – kogu suve hõlmav mitmest osavõistlusest koosnev võistlussari, mille võitja selgitatakse kõikide etappide kokkuvõttes. Probleemiks nõrk kohtunike tase. Teiseks probleemiks mängijate vähesed teadmised reeglite rahvusvahelisest tõlgendamisest.
c. Rahvusvahelised näidisturniirid – kutsetega võistkondade rahvusvaheline näidisturniir Pärnus.

3. Veteranide võistlused:
Veteranide võistlussari koosneb kuuest etapist, millest arvesse lähevad viie parema etapi tulemused. Naised võistlevad ühes vanusegrupis ja mehed kahes vanusegrupis.

4. Regionaalsed võistlused:
a. Toimivad kohaliku tasemega liigad Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Tõrvas, Aravetel, Saaremaal ja teistes kohtades.
b. Toimuvad regionaalsed meistrivõistlused paljudes maakondades ja linnades.

Täiendav programm:
1. Erinevate võistluste kaardistamine (maakondade, linnade, üleriikliku) ja kajastamine läbi EVFi infoallikate (kodulehekülg, ajakiri “Võrkpall”).
2. Ühtse reitingu süsteemi loomine ja kinnitamine aastaks 2007, kus arvestatakse lisaks Eesti turniiridele ka välisvõistlusi. Ühtse reitingu süsteemi alusel paigutatakse võistkonnad Eesti karikavõistluste etappidele ja Eesti meistrivõistlustele, samuti määratletakse rahvuskoondis(ed) maavõistlusteks. Ühtse reitingu alusel toimub ka võistkondade rahastamine.
3. Koduse liiga tugevdamine, toetajate leidmine ja koostöö eelkõige Balti riikide, Põhjamaade ja EEVZA liikmesriikidega. Aastaks 2008 luua korraliku auhinnafondiga Balti Liiga (vähemalt 6 osavõistlust), aastaks 2010 laiendada liigat ka Põhjamaadele. Arendada koostööd ja ühist võistlussüsteemi EEVZA raames. Läbi tugevate vastastega mängimise arenevad Eesti rannavõrkpallurid ja tõuseb ka kohtunike tase.
4. Aastatel 2008 kuni 2010 aastal korraldada Eestis igal aastal CEV või FIVB Satellite, Challenger või juunioride Euroopa meistrivõistluste turniir, ja hiljemalt 2011. aastal CEV või FIVB etapp täiskasvanutele (kas mehed või naised, sõltuvalt sellest, kus on eestlaste tase tugevam).
5. Rahvusvaheliste turniiride (sealhulgas näidismängud!) korraldamise süsteem on kaootiline ja kontrollimatu. Kindel korraldaja, kindlad kuupäevad ja asi läbipaistvamaks!

II Noorte rannavõrkpall
- noortele korraldatakse Eesti noorte ja juunioride (U16, U18, U20) karika- ja meistrivõistlusi;
- noortel võimalus osaleda täiskasvanute erineva tasemega võistlustel;

Olemasolev süsteem:
1.Toimuvad Eesti noorte ja juunioride (U16, U18, U20) karika- ja meistrivõistlused, millel osaleb igas võistlusgrupis 15-25 võistkonda.
2.Treeningtöö toimub klubides oma treenerite juures. Treeningperiood juunist augustini.

Täiendav programm:
1.Alates 2006.aastast korraldatakse võistlusi ka U14 vanuseklassile.
2.Tänu iga-aastasele treenerite koolitusele muutub treeningtöö klubides süsteemsemaks ning treenerid pühendavad rannavõrkpallile rohkem aega ja tähelepanu.
3.Noortele hakatakse korraldama treeninglaagreid, kus omandatakse rannavõrkpalli oskusi.
4.Rannavõrkpalli hooaja pikendamine saab toimuda , kas läbi siserannavõrkpalli arendamise või läbi treeninglaagrite organiseerimise sooja kliimaga piirkondades.
5.Igasse võrkpallikeskusesse, kus rannavõrkpalli väljakud veel puuduvad, rajatakse rannavõrkpalli väljakud.

III Tipp-rannavõrkpall
- osaletakse nii noorte, juunioride (U18, U20, U21, U23) kui ka täiskasvanute tasandil pidevalt Euroopa ja maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonides ja finaalturniiridel;
- osaletakse 2008. aasta Pekingi olümpiamängude kvalifikatsioonis (vähemalt 1 meespaar), eesmärgiks pääs vähemalt ühe võistkonnaga Pekingi olümpiamängudele;
- osaletakse 2012. aasta olümpiamängude kvalifikatsioonis (vähemalt 2 mees- ja 2 naispaari), eesmärgiks medal olümpiamängudelt;
- omavahendite, riigi ja sponsorprogrammide vahendite summas kindlustatakse iga-aastase tasakaalustatud tegevuseelarve kaudu käesoleva arengukava täitmine;
- pidev koostöö FIVB ja CEV struktuuridega, samuti oma regiooni vastavate institutsioonidega (Venemaa, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra).

Olemasolev süsteem:
1. EOK ja EVF osalisel toetusel tegi 2004. aasta olümpiamängude kvalifikatsiooni täies mahus kaasa üks Eesti meespaar (Kais-Vesik), kes jäi teisena olümpialt välja.
2. Eesti meespaar (Kais-Vesik) kvalifitseerus üle pika vaheaja jälle 2003. aasta maailmameistrivõistluste (MM) finaalturniirile (tulemuseks 37. koht) ja 2005. aasta Berliini MMilt juba 5. koht!
3. Eesti meespaarid on iga aasta kvalifitseerunud Euroopa Meistrivõistluste (EM) finaalturniirile, parimaks saavutuseks 7. koht 2006. aastal.
4. Eesti noortevõistkonnad on osalenud igal aastal MMil ja EMil kolmes erinevas vanuseklassis (U23, U20, U18). Parimateks saavutusteks tütarlaste 4. koht 2006. aasta EMi U20 vanuseklassis (Puri-P.Bratuhhina) ja noormeeste 5.koht 2005.aasta Emi U20 vanuseklassis (Lulla-Rosenblatt).
5. Nõrgimaks lüliks hetkeseisuga naiste võistkonnad, kuid 2005. aastal alustas mängimist perspektiivikas naispaar Graumann-Laanes (2006. aastal 5. koht FIVB Satelliidil), samuti on Eestis palju perspektiivikaid tüdrukute võistkondi.

Täiendav programm:
1. Luuakse ühtne Eesti rahvuskoondis, kes hakkab stabiilselt osalema MK etappidel. Koondis koosneb 2007. aastal ühest meespaarist, 2008. aastal ühineb tugevaim naispaar. Pärast 2008. aasta olümpiamänge on noorte võistkondadest arenenud tasemel võimekas mees- ja naiskond, kes 2012. aasta olümpia kvalifikatsiooniks liidetakse rahvuskoondisega (kokku 2 mees- ja 2 naispaari).
2. 2007.-2008. aastal kinnitavad MK karussellis kanda vähemalt 1 meespaar (esindusmeeskond) ja üks naispaar (esindusnaiskond). Vahe-eesmärkideks koht 8. hulgas 2007. aasta Gstaadi MMil ja kohad kaheksa tugevama hulgas Euroopa meistrivõistlustel 2007 ja 2008.
3. 2007.-2008. aastal kvalifitseerub vähemalt üks Eesti võistkond Pekingi olümpiamängudele. 2007. aasta MMil on eesmärgiks koht esimese kaheksa võistkonna hulgas ja medal Euroopa meistrivõistlustelt. Olümpial jõuab Eesti paar kaheksa hulka.
4. 2009.-2012. aastal läbitakse sarnane olümpia kvalifikatsiooni tsükkel juba vähemalt 2 mees- ja 2 naispaariga. 2012. aasta olümpiamängudele pääseb 2 Eesti võistkonda, Eesti võidab olümpialt medali.
5. 2007. aastal osalevad Eesti noorte võistkonnad kõikide vanuseklasside Euroopa ja maailmameistrivõistlustel, Eesti võidab kokku vähemalt 2 medalit.
6. 2008. aastal eesmärgiks kuldmedal noorte Euroopa või maailmameistrivõistlustelt.
7. 2007.-2012. tekib Eestis tugev sisemine konkurents noorte vanuseklasside esindamiseks rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tugevamad võistkonnad treenivad koostöös täiskasvanute rahvuskoondisega.

IV Koolitus
- iga-aastaselt organiseeritakse täiendkoolitust Eesti noorte treeneritele ja kohtunikele;
- rannavõrkpalli alase täienduskoolituse keskuseks on Eesti Võrkpalli Liit, kes koostöös Tartu Ülikooliga organiseerib täiendkoolitust.

Olemasolev süsteem:
1. Eesti kohtunike esindaja tutvustab kohtunikele iga-aastaselt muudatusi-täiendusi rannavõrkpalli määrustikus. Tegelikkuses viimasel ajal süsteem nõrk, kohtunike tase halb.
2. Treenerite ja kehalise kasvatuse õpetajate koolitus praktiliselt puudub.
3. Tartu Ülikooli õppekavas rannavõrkpall eraldi sees.

Täiendav programm:
1. Iga aasta organiseerida (soovitavalt enne suvist rannavõrkpalli hooaega) treenerite täiendkoolitus. Koolituse viivad läbi Eesti rannavõrkpalli treenerid (esindaja Laos Lukas), Eesti rahvuskoondise mängijad (esindaja Kristjan Kais) ja välistreener(id). Aastaks 2008 on Eestis 20 rannavõrkpalli treenerite koolituse läbinud treenerit.
2. Vähemalt 1 Eesti kohtunik hakkab saama rahvusvahelist rannavõrkpalli koolitust, 2007. aastaks osaleb ta kohtunikuna rahvusvahelistel võistlustel. Tema omakorda vastutab rannavõrkpalli alase koolituse läbiviimise eest Eesti kohtunikele ja kontrollib kohtunike tööd Eesti liigas. 2008. aastaks on Eestis juba vähemalt 2 rahvusvahelise litsentsiga kohtunikku, kellest vähemalt 1 osaleb MK etappidel.
3. 2008. aastaks antakse välja rannavõrkpalli õpik, mis sarnaselt saalivõrkpalli õpikuga suunatakse Eesti haridussüsteemi ja treeneritele.

Koostajad:
Laos Lukas, Kristjan Kais, Henn Vallimäe - aluseks EVF juhatuse poolt 15.05.2005 kinnitatud kava aastateks 2006-2012