Eesti võrkpalli arengukava aastateks 2001-2008
Eesti võrkpalli all määratletakse võrkpalliga seonduvat spordiliikumist, mille sisuks on nii võistluslik, edule suunatud tegevus avalikus sportlikus konkurentsis kui ka mittevõistluslik liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine ja tugevdamine. Eelnevale seab aluse võrkpallialane kehaline kasvatus, kui kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liikumisvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele, spordiaadete ja spordialaste teadmiste omandamisele.
Föderatsiooni missiooniks on oma tegevusega eelduste loomine võrkpalli harrastamiseks kõigile huvilistele vastavalt igaühe võimetele ja vajadustele
Võrkpalli arendamise eesmärk on saavutada:
- saali-, ranna- ja pargivõrkpalli kõikehõlmav, tasakaalustatud, ressurssidega kindlustatud, jõuline areng;
- organisatsioonilise struktuuri laienemine, tugevnemine ja stabiilsus;
- võrkpalli igakülgne teavitamine ja populaarsuse tõus;
- harrastajate üldarvu suurenemine ja vanuselise spektri laienemine;
- sportlaste ja treener-juhendajate motivatsiooni, meisterlikkuse ja kvalifikatsiooni tõus;
- üleriigilise, regionaalse ja kohaliku võistlussüsteemi laienemine;
- väljapaistvaid tulemusi rahvus- ja klubivõistkondade osalemisel erinevatel tiitli- ja suurvõistlustel, sealhulgas pääs olümpiamängudele ja Maailmaliigasse;
- rahvusvaheliste tiitli- ja suurvõistluste korraldamisõigusi Eestis, sealhulgas Maailmaliiga korraldamine;
- võrkpalli teadvustumine ühena Eesti nn “suure viisiku” (lisaks jalgpall, korvpall, kergejõustik, suusatamine) spordialade seas;
- võrkpalli, kui eelisarendatava spordiala harrastamine maakondades, omavalitsustes, üli- ja kõrgkoolides.
Eesti võrkpalli arengu tagamise ja koordineerimise keskseks organisatsiooniks on spordiklubide poolt asutatud, tulu mittetaotlev, vabatahtlik ja avalikes huvides tegutsev spordialaliit - Mittetulundusühing Eesti Võrkpalli Föderatsioon (edaspidi föderatsioon) - alternatiiv: Eesti Võrkpalli Liit.
Föderatsiooni tegutsemise põhiväärtusteks on:
- arenguprotsessis osalemine, kursisolek ümbritsevaga;
- pidev jõuline areng;
- eneseusk ja motivatsioon ning selle kasvatamine;
- orienteeritus tulemustele, saavutustele;
- positiivne mõtlemine ja käitumine;
- teiste aitamine;
- tasakaal;
- koostöö.
Möödunud sajandi viimase kümnendi ja selle viimaste aastate arengud on osutanud Eesti võrkpalli tugevatele ja nõrkadele külgedele.
Võrkpall, kui olümpiamängude kavva kuuluv, atraktiivne ja mitmekülgne (saal, rand) spordiala omab Eestis pikaajalist traditsiooni ning kõrgeid sportlikke resultaate läbi aegade. Tegutseb arvestatav treenerite kaader, eksisteerib arvukalt võistkondi ja spordiklubisid, välja on kujunenud mitmed tugevad keskused. On olemas rida nimekaid mängijaid ja treenereid nii kodu- kui ka välismaal, avardunud võimalused ja osavõtt rahvusvahelistest tiitli- ja suurvõistlustest. Erinevatele vanuseastmetele funktsioneerib järjepidev meistri- ja karikavõistluste süsteem, riiklikul rahastamisel tegutseb treening- ja õppekeskus Audentese Spordikoolis. Tõusnud on konkurents ja motivatsioon, samuti meedia tähelepanu.
Samas on viimase ajani puudunud võrkpalli arendamiseks esitatud selgelt väljendatud ühiskondlik tellimus-kava nii riigi kui ka spordialaliidu - Eesti Võrkpalli Föderatsiooni poolt, mis on põhjustanud rahulolu ja sellest tulenevalt teatud seisakut. Ebamäärased on eesmärgid, võrkpallielu ei toimi veel piisava aktiivsusega mitmetes suurtes regioonides ja linnades, paiguti ei rahulda spordisaalide ja -väljakute arv ning nende varustatus. Hääbunud on treenerite riiklik erialane koolitus, organiseerimata erialane sporditeadus. Täielikult puudub süsteemne treenerite täiendkoolitus, soovida jätab kehalise kasvatuse õpetajate täiendkoolituse süsteemsus. Spordikoolide kadumise/kaotamisega on treener muutumas järk-järgult iseendale tööandjaks. Sporditöö osas võib ette heita ebapiisavaid treeningkoormusi, samuti talentide vähesust ning tihti ka oskamatust neid leida. Nõrk on sportlaste noorteklassist täiskasvanute vanuseklassi ülemineku kindlustamine, mis iseloomustab paraku kogu Eesti spordisüsteemi tervikuna.
Võrkpalliga tegelevate spordiklubide suure arvu juures on nende organisatsiooniline tase veel madal, samuti side ja liikmelisus föderatsiooniga, puudub terviklik ülevaade riigis toimuvast võistlustest, mis kulgeb suuresti isevoolu rada, aja nõuetest hakkab maha jääma võrkpallikohtunike tase.
Föderatsiooni eelarve struktuur on korrastamata ja maht väike - tasakaal puudub riigipoolsete assigneeringute ning föderatsiooni tegelike vajaduste vahel, seda eriti rahvuskoondiste ettevalmistamise osas.
Vaatamata riiklikus statistikas kajastuvale harrastajate kasvavale koondarvule ja viimaste aastate sportlikele saavutustele, on nii meediahuvi kui ka sponsorite tähelepanu võrkpalli vastu tervikuna tagasihoidlik. Sama tendentsi võib märgata ka rahvusvahelises ulatuses, kui vaadelda võrkpalli kajastamist võrreldes jalgpalli, korvpalli (NBA), tennise, golfi ja jäähokiga (NHL). Eelnevast tulenevalt on vaevalisem ka tõsiseltvõetava sponsorprogrammi formuleerimine ja käivitamine.
Käesolev arengukava juhib tähelepanu Eesti võrkpalli nõrkadest külgedest tulenevale tegevuse vajadustele.
Eesti võrkpalli arenguvisioon aastaks 2008:
Organisatsioon:
- föderatsioon tegutseb tervikliku organisatsioonilise süsteemina – üldkogu, juhatus, professionaalne palgaline sekretariaat ja programmijuhid, tihe regionaalne koostöö;
- föderatsiooniga liitunud spordiklubide arv on 100;
Võistlussüsteem:
- toimib kõigile osalemist võimaldav, laiahaardeline ja mitmetasandiline
regionaalne ning üleriigiline harrastuslik võistlussüsteem nii saali-, ranna- kui ka pargivõrkpallis - vanuserühmadele 7st kuni 75 aastani (sh lisaks meistriliigadele kolm liigat meestele, kaks naistele);
- harrastajate arv spordiklubides on 8000 (seni 1999.a. riikliku statistika - 4259)
- noorvõrkpallurite (kuni 18.a. ) arv spordikoolides ja -klubides kokku on kokku
vähemalt 3000 (seni spordiklubides 1999.a. - 1589 ja spordikoolides 2000.a. -
1095, kuid need arvud kattuvad ca 80%);
- lepingulisel alusel toimub tihe koostöö föderatsiooni ja Eesti Võrkpalli-kohtunike Assotsiatsiooni (EVA) vahel, Eestis on soovitatavalt 5 nõuetekohase kvalifikatsiooniga rahvusvahelise taseme võrkpallikohtunikku;
- toimivad regionaalsel põhimõttel koostatud, atraktiivsed (TV-ülekanded, press) Eesti meistrivõistluste liigad 6- 8 tasavägise võistkonna osavõtul nii meestele kui ka naistele;
- Eesti osaleb Balti karikaturniiridel (Baltic Cup) nii noortele kui ka juunioridele ja korraldab neid;
- Eesti osaleb klubidega Balti Liigas ja korraldab neid;
- Eestis korraldatakse noorte ja/või juunioride EM-võistluste alagrupiturniirid või finaalturniir (sh 1985. sünd poistele);
- Eestis korraldatakse 2005.aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniir;
- Tallinnas korraldatakse aastal 2006 Maailmaliiga finaalvõistlused – koostööpartneriteks Saku Suurhall, SAS Radisson, ?-TV, Preatoni Grupp?;
Spordikoolitus:
- Audentese Erakoolis toimib riigitellimuse alusel õppursportlaste - rahvuskoondise kandidaatide kõrge efektiivsusega ettevalmistuskeskus, lisaks tegutsevad eesmärgipäraselt professionaalsed noorte õppe-treeningkeskused Pärnus, Tartus, Narvas, Võrus, Viljandis ja Rakveres;
- kõik võrkpalli alal tegutsevad treenerid ja juhendajad on föderatsiooni juures vastavuses föderatsiooni reeglitega registreeritud ja litsentseeritud, igale kvalifikatsiooni tasandile toimub vastav regulaarne täiendkoolitus;
- föderatsiooni juures tegutseb regulaarset täiendkoolitust andev õppekeskus, mis annab välja kutse- ja kvalifikatsioonitunnistusi nii treeneritele, kohtunikele kui ka kehalise kasvatuse õpetajatele;
Rahvuskoondis:
- osaletakse nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute tasandil regulaarselt EM ja MM kvalifikatsiooniturniiridel;
- 2003.aastal osalevad rannavõrkpalli paarid olümpiakvalifikatsiooniturniiril;
- 2004.aastal liitub meeste rahvuskoondis Maailmaliigaga (oletatavasti 16 võistkonda hulka nagu 2001 – auhinnafondiga 15 mln. USD);
- 2007.a. osaletakse (Pekingi?)olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiril ja 5
parema Euroopa võistkonna seas pääsetakse olümpiamängude põhiturniirile
2008, (ebaõnnestumisel sama eesmärk aastateks 2011 ja 2012);
Finantsid ja sponsorlus:
- omavahendite, riigi ja sponsorprogrammide vahendite summas kindlustatakse iga-aastase, tasakaalustatud tegevuseelarve kaudu käesoleva arengukava täitmine;
Rahvusvahelised suhted:
- pidev koostöö Euroopa Võrkpalliföderatsiooni (CEV) ja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) struktuuridega, regulaarne osalemine-esindamine CEV assambleedel ja FIVB kongressidel;
- tihe infovahetus ja partnerlus Baltikumi ja Põhjamaade regioonis, otsesuhted Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga;
- integreerutakse Põhjamaade meistrivõistluste osalejaks ning korraldajaks;
Tegevusprogrammid
I Võrkpalli organisatsioonilise struktuuri tugevdamine ja laiendamine
Põhimõtted ja tegevuskava
1.Võrkpalli organisatsioonilise struktuuri toimimise eesmärgiks on igale huvilisele, sõltumata vanusest, soost, spordimeisterlikkuse tasemelt ja elupaigast:
- vabatahtlikkusel põhineva huviringilises või seltsingulises või klubilises tegevuses osalemise võimaldamine;
- isiku või harrastajate rühma (võistkonna) huvidele ja võimetele vastavas treening- ja võistlussüsteemis osalemise võimaldamine;
- andekatele ja motiveeritud noorsportlastele spordiklubides, -koolides ja koondvõistkondade juures professionaalne õppe-treeningprotsessi kaudu spordialase meisterlikkuse sihikindla tõusu kindlustamine;
- võrkpallialaste info edastamine ja teadmiste taseme tõstmise võimaldamine.
2. Määratakse föderatsiooni, kui spordialakeskse juhtimise keskorgani, organisatsiooniline struktuur ning erinevate struktuurilülide (toimkonnad, komisjonid, töörühmad) pädevus ja vastutus. 2001.aastal viiakse aastal sisse muudatused, mis arvestavad muutunud vajadusi ning uuenenud seadusandlust, föderatsiooni põhikirja.
3. 2001-2002.a. jooksul vaadatakse üle või kehtestatakse uued, arusaadavad, järgimiseks sobilikud ja käesoleva arengukava eesmärki teenivad föderatsiooni juhtorganite (üldkogu, juhatus, president) ning struktuuriüksuste tegevusjuhendid, kus täpsustatakse nende pädevus, vastutus ja sanktsioonid.
4. 2001.a. jooksul kaardistatakse koostöös Riigi Statistikaameti, Kultuuriministeeriumi ja maavalitsustega kõik võrkpalliga viljelevad spordiklubid maakonniti ning eraldi Tallinna linnas.
5. 2001-2002.a. jooksul korrastatakse spordiklubide osas föderatsiooni liikmelisus ning teavitatakse kõiki võrkpalliga viljelevaid üksusi föderatsiooni liikmeks astumise võimalustest ning kasudest.
6. Kogu arengukava kehtivuse perioodil soodustatakse ja abistatakse seltsingute võistkondade, huvigruppide ja -ringide juriidilist iseseisvumist ning nende liitumist föderatsiooni liikmeskonnaga.
7. Määratletakse arengukava täitmise koostööpartnerid, koostöömudelid ja
-vormid ning -lepped. Programmi täitmise kindlustab palgaline sekretariaat.
II Võrkpalli teavitamine ja populaarsuse tõstmine
Põhimõtted ja tegevuskava
1.Võrkpallialane info peab olema kättesaadav igale huvilisele nii elektroonilises meedias (Internet, raadio, televisioon) kui ka paberkandjal (üleriigilise ja kohaliku levikuga ajalehed, föderatsiooni häälekandja). Olulisemad tegevuse valdkonnad on järgmised:
1) föderatsioon kindlustab alates 2001. aastast vajaliku info kättesaadavaks tegemise nii elektrooniliselt Interneti kodulehekülje vahendusel kui ka paberkandjal ajalehe "Võrkpall" ilmumise teel sagedusega 1 kord kvartalis;
2) föderatsioon kindlustab pressiesindaja ja sekretariaadi koostöös operatiivse võistlustulemuste kajastamise, samuti muu olulise võrkpalli populaarsusele kaasaaitava operatiivinfo levitamise pressiteadete jm vormis kõigile meediakanalitele ja koostööpartneritele;
3) föderatsioon koostöös võrkpalli viljelevate struktuuridega korraldab võrkpalli populariseerivate ja koolitava sisuga üritusi või aitab kaasa nende toimumisele;
4) föderatsioon koostöös ametiasutustega kogub ja loob avalikult kättesaadavaks mitmesuguseid võrkpalli viljelemisega seotud infopanku, sh võistluste, spordiklubide, spordikoolide ja spordiehitiste andmekogusid;
5) föderatsioon töötab sekretariaadi ja pressiesindaja koostöös välja ja rakendab 2001-2002.a. jooksul avalike suhete tegevuskava.
2. Võrkpalli populaarsuse tõus tagatakse tihedas ja pidevas koostöös nii oma struktuurisiseselt kui ka koostööpartneritega, sealhulgas:
1) võrkpalli nimetamine regiooni või omavalitsusterritooriumi eelisarendatavaks spordialaks ning selle arendamiseks kohalike eelduste ja võimaluste loomine - koostöös maa- ja omavalitsustega;
2) võrkpalli viljelemine ühena eelisaladest haridussüsteemis ja selleks täiendavate võimaluste loomise - koostöös Haridusministeeriumi, üld- ning kutsehariduse õppeasutustega, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu ja selle kohalike struktuuridega, Eesti Koolispordi Liidu ja selle regionaalsete struktuuridega.
III Võistlussüsteem (saali-, ranna- ja pargivõrkpall)
Tegevusvaldkonnad:
1) üleriigiliste tiitlivõistluste (karika- ja meistrivõistlused) korraldamine noortele, juunioridele ja täiskasvanutele;
2) lepinguline koostöö ja infovahetus veteranide tiitlivõistluste korraldajatega;
3) rahvusvaheliste tiitlivõistluste ja turniiride korraldamine Eestis;
Olemasolev süsteem:
1. Föderatsiooni poolt korraldatavad noortevõistlused toimuvad A, B, C, ja D vanuseklassis nii tütarlastele kui ka poeglastele. Viiakse läbi:
1) Eesti noorte karikavõistlusi A (finaalis 6 võistkonda), B (finaalis 6 võistkonda) ja C (finaalis 8 võistkonda) vanuseklassis;
2) EVF noorte karikavõistlusi A (finaalis 6 võistkonda), B (finaalis 6 võistkonda) ja C (finaalis 8 võistkonda – varem Coca-Cola karikavõistlus) vanuseklassis;
3) Eesti noorte meistrivõistlusi A (finaalis 6 võistkonda), B (finaalis 6 võistkonda), C (finaalis 8 võistkonda) ja D vanuseklassis (finaalis 16 võistkonda;
4) Superkarikavõistlus B klassile (võistlevad 4 paremat B-klassi võistkonda hooaja 3 võistluse põhjal).
Noortevõistluste programmi üldkoordineerimise eest vastutab lepingu alusel noortespordi koordinaator Tõnu Õunapuu.
2. Täiskasvanutele toimib föderatsiooni poolt korraldatavas võistlussarjas 2000/2001 hooajal:
1) meistrivõistluste osas - naistel vaid meistriliiga - 7 võistkonnaga, meestel kolm liigat - Eesti Meeste Võrkpalliliiga - 6 võistkonnaga, I liiga - 8 võistkonnaga ja II liiga - 10 võistkonnaga. Meeste meistriliiga läbiviimise eest vastutab EVF-ga sõlmitud lepingu alusel 6 osaleva klubi poolt asutatud mittetulundusühing - Eesti Meeste Võrkpalliliiga (EMVL), õigused korraldada meistrivõistlusi kuni 30.06.2001 - vastutab EMVL projektijuht;
2) karikavõistluste süsteem - samade võistkondade osavõtul. Üldiseks probleemiks on võistkondade erinev meisterlikkuse tase, üle vabariigi pikad ja kulukad kohalesõidud, kohtunike määramise ja nende tasustamise süsteem, sealhulgas ka I ja II liigas kohtunike hankimine keerukus osavõtvate võistkondade poolt;
3) rannavõrkpalli toimkonda kuuluvad Laos Lukas, Andrei Ojamets ja Mati Kuusk. EVF juhatuse poolt on kinnitatud rannavõrkpalli koordinaatori ametijuhend 29.10.1997. Eesti meistrivõistlusi täiskasvanutele (naised/mehed) ja noortele (A,B,C- klass - tütarlapsed/poisid) korraldatakse 1998.aastast Eesti Rannavõrkpalli Klubi poolt.
4. Mittetulundusühing Veteranide Võrkpalliliiga (VVL) korraldab alates 1999.aastast VVL meistrivõistlusi ja karikavõistlusi veteranidele nii saali- kui ka rannavõrkpallis. VVL tegevuses osaleb 11 võistkonda.
5. Programmi täiendavateks tegevusvaldkondadeks on:
1) regionaalsete ja kohalike (sh suuremad linnad ja Tallinn), samuti erisüsteemide (maasport, firmasport, kutseharidus, koolisport jms.) võistlussüsteemide kaardistamine 2001. aastal;
2) senisest ökonoomsema (arvestades võistlejate tasemele vajalikku optimaalset võistlusmängude arvu ja sõiduvahemaade ning majutuse omahinda), tasavägisema ja laiahaardelisema üleriigilise võistlussüsteemi samm-sammuline väljaarendamine alates juba 2001/2002 hooajast, sh Tallinna jaoks eriprojekt koostamine ja projektijuhi leidmine;
3) koolispordi subjektide (koolide) vahelise võistlussüsteemi ja organisatsiooni arendamine koostöös Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) ja regionaalsete koolispordi üksustega – koostööleping EKSL-ga ja vajadusel regionaalsete üksustega.
IV Rahvuskoondiste ettevalmistus ja osalemine tiitli- ja suurvõistlustel
Rahvusmeeskonna treenerid hetkel Andres Toode ja Andres Skuin, naiskonnal treener puudub, 2001.a. maavõistlustel Taani ja Rootsiga vanemtreeneriks Anu Karavajeva.
Tegevusvaldkonnad:
1) noorte - tütarlaste ja noormeeste koondvõistkondade ettevalmistus ja osalemine Baltimaade karikavõistlustel – igal aastal, Euroopa- ja Maailmameistrivõistlustel 2001, 2003, 2005, 2007;
2) juunioride - neidude ja noormeeste ettevalmistus ja osalemine Põhjamaade meistrivõistlustel ja Baltimaade karikavõistlustel – igal aastal; Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiridel 2001, 2003, 2005 ja 2007 ning Maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiridel - 2002, 2004, 2006, 2008;
3) täiskasvanute – meeste ja naiste osalemine Baltimaade, Põhjamaade-, Euroopa- ja Maailmameistrivõistlustel ning Spring Cup turniiril;
4) meeste B-koondise moodustamine ning tegevuskava koostamine;
5) üliõpilaste rahvuskoondiste osalemine Universiaadil – 2001, 2003, 2005, 2007;
6) osalemine olümpiamängude kvalifikatsiooniturniirist – mehed ja rannavõrkpalli paarid 2003 ja 2007;
7) meeste osalemine Maailmaliigas – planeeritavalt aastast 2004.
IV Koolitusprogramm
Koolitustoimkonna koosseis hetkel: Ellen Liik, Edgar Kruger ja Andres Skuin. Vajalik programmijuht.
Tegevusvaldkonnad:
1) treenerite litsentseerimise süsteemi loomine ja käivitamine koostöös Eesti Spordi Keskliidu*Eesti Olümpiakomitee, Tartu Ülikooli ning Haridusministeeriumiga;
2) täiendkoolituste organiseerimine vähemalt kaks korda aastas nii treeneritele kui ka õpetajatele – vabatahtliku osalemise põhimõttel;
3) Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kehakultuuri-teaduskondade õppekavade korrastamine võrkpalli arengu seisukohast lähtuvalt;
4) koostöö arendamine õpetajate ja treenerite tegevuse üle järelevalvet teostavate institutsioonidega - omavalitsused, maavalitsused, Haridusministeerium;
5) riikliku koolitustellimuse (kehalise kasvatuse õpetajad, treenerid, mäned˛erid, füsioterapeudid jt.) koostamises osalemine – koostöös EOK*ESK, Kultuuriministeerium, Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogiline Ülikool;
6) võrkpallikohtunike koolitamine - koostöös Eesti Võrkpallikohtunike Assotsiatsiooniga (EVA), sh määratleda pooltevahelised selged kohustused ja vastutus;
7) võrkpallialaste metoodiliste materjalide väljaandmine ja levitamine.
VI Finantseerimis- ja sponsorlusprogramm
Tegevusvaldkonnad:
1) koostatakse föderatsiooni tegevusvaldkonda ja eesmärke peegeldav ja kindlustav eelarve struktuur, reorganiseeritakse sellele vastavalt raamatupidamine ja kontoplaan;
2) koostöös riigiasutuste ja olümpiakomiteega tekitatakse surve hasartmängumaksu seaduse muutmiseks, mille assigneeringute kaudu kindlustatakse rahvusvõistkondade ettevalmistamise baasfinantseerimine;
3) koostöös fondide ja kapitalidega koostatakse ja rahastatakse eriprojekte;
4) osaletakse spordi riikliku rahastamispoliitika kujundamisel, samuti omavalitsuste spordi finantseerimispoliitikate kujundamisel (sh eritähelepanu Tallinna osas);
5) koostatakse tootekirjeldused ja nendele vastav sponsorprogramm, vajalik programmijuht.
VII Rahvusvahelised suhte arendamise programm
Tegevusvaldkonnad:
1) suhtlemine Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooniga -FIVB;
2) suhtlemine Euroopa Võrkpalli Föderatsiooniga – CEV;
3) suhtlemine naabermaade – eelkõige Läti, Leedu, Soome, Venemaa, teiste Põhjamaade, Ukraina föderatsioonidega;
4) Ingliskeelsete materjalide koostamine ja publitseerimine – föderatsiooni kodulehekülg Internetis ka ingliskeelsena.
NB! - tegemist on projektiga (kinnitamata)