Esimene MM 1949. aastal Tšehhoslovakkias (Foto: fivb)

Sada aastat tagasi tõid kaks meest võrkpallimängu Peterburist Tallinna. Peterburi oli see toodud Ameerika Ühendriikidest esimese maailmasõja (1914-1918) ajal. USA-s võrkpallimäng  teatavasti sündiski (1895), kuigi oli uurijaid, kes väitsid, et võrkpalli sarnast mängu harrastasid egiptlased juba neli tuhat aastat tagasi. Kolmandal sajandil e.m.a. mängisid roomlased palli rusikatega platsil mõõtmetega 90 x 20 m. Mängiti üle müüri, hiljem üle nööri.

Täpselt sada aastat tagasi oli võrkpall omandanud üsna tänapäevase näo. Põhja-Ameerikas loetleti harrastajate arvuks ligi 70 000, neist väga paljud teenisid aega USA laevastikus või armees. Ilmasõja ajal laskis kindral Jack Perching saata Ameerikast Euroopasse 16 000 võrkpalli – et sõdurid vabal ajal ei logeleks, vaid kehaliselt aktiivsemad oleks. Sõjategevuse lõppedes toodi võrkpall tagasi koju. Sel ajal mängisid võrkpalli ka naised, üheksa kummalgi pool võrku.

Eestis loeti võrkpalliharrastuse alguseks 1919. aastat, kuigi on andmeid, et otsa tegid lahti paar-kolm aastat varem Peterburis kehakultuurihariduse omandanud  Tallinn Poeglaste Gümnaasiumi õpetaja Voldemar Resev-Resel ja Vladimir Lebedev ning Noorte  Meeste Kristlik Ühing (NMKÜ). Võrk- ja korvpallist kujunes 1920. aastail Eesti noorte lemmikmäng.  Esimeste Eesti meistrivõistlusteni jõuti 1925. aastal. 

Kommenteeri uudist

Pilk ajalukku: võrkpall sada aastat tagasi