07.05.201515:25
Raimund Pundi

Viiskümmend aastat tagasi (1965) tehti Eestis otsus, millega pandi noortesport senisest tunduvalt organisatoorsemale alusele ja mis oma sisult on alles tänaseni. Parimad noored üle kogu Eesti koondati Tallinna II Internaatkooli, kus võrkpallureid asus treenima kooli füüsika- ja matemaatikaõpetaja Raimund Pundi.

Pundi polnud kõrgkoolis treeneriks õppinud, aga omas mängijana kolme Eesti meistrivõistluste kuldmedalit (1950, 1951, 1952) ja kompenseeris oma nõrgad küljed hea psüühikatundja ja mängutaktikaga. Edu üleliidulises ulatuses tuli aegamisi, aga kui juba tulema hakkas, siis ridamisi.

NSV Liidu koolinoorte spartakiaadil 1965. aastal olid meie poisid 15., järgmisel aastal üheksandad, ülejärgmisel neljandad. 1967. aastal sai kool nimeks Tallinna Spordiinternaatkool asukohaga praeguse Audentese Spordigümnaasiumi korpuses. Kohe vallandus auhinnasadu.

Üleliidulisel areenil võideti viisteist medalit, neist kolmandik olid kuldsed. Loogiline jätk oli edu rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, peaaegu igal aastal pääses keegi andekamatest NSV Liidu järelkasvukoondisse. Viimasega kaasnes valdavalt maailma või Euroopa juunioride medal, enamasti kuldne. Vabariigi mastaabis tähistati muljetavaldavat edu 1969. aastal, kui koolipoiste meeskond Eesti täiskasvanute meistriks krooniti. 

Kommenteeri uudist

Pool sajandit tagasi reformeeriti märgatavalt noortesporti