Esimene MM 1949. aastal Tšehhoslovakkias (Foto: fivb)

See oli ammu, 84 aastat tagasi. Oma esimesele väliskohtumisele tšehhidega saabus Eesti meeskond. Eestlased olid just alistanud Varssavi meeskonna 2:0 ja 2:1, uudishimulikult asuti Tšehhi rahvuskoondise kallale. Tundmatud eestlased võitsid 2:0 ja 2:0. See oli sensatsioon.

Tšehhi võrkpallispets František Stibitz on oma raamatus kirjutanud, et tšehhidele andsid kohtumised Varssavi, Krakovi ja Riia võrkpalluritega ja et "täieliku revolutsiooni tekitas 1932. aastal Tallinna Kalevi meeskonna viibimine ja esinemine meie maal." Eestlaste esmaesituses bumerangpallingut näinud tšehhid nimetasid servi "estonske podaniks" – st eesti serviks. Nemad servisid vaid alt, Eestis lubatud vintpalling polnud lubatud. Kalevlased surusid võõrustajate vastupanukatsed maha eelkõige jõulise ülaltpallinguga, tšehhide servid ei kujutanud endast mingit ohtu. Ka tehniliselt oli eestlaste rünnakud mitmekesisemad. Nii Tšehhis kui Eestis oli võrkpalli harrastatud ligi tosin aastat.

Tšehhis kasvas võrkpall ajapikku rahvusspordiks, medalisaajate hulka kerkiti järgnenud aastakümnetel paljudel suurvõistlustel. Prahas moodustati Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Poola võrkpalliametnikest  komisjon ülesandega kutsud ellu Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB. Samal aastal see sündiski. Esimeseks Euroopa meistriks krooniti 1948. aastal Tšehhoslovakkia meeskond. "Ainult" kuusteist aastat varem ei olnud tšehhidest-slovakkidest vastast Kalevi meeskonnale.