24.02.201616:35
Foto: Jarek Jõepera

Võrkpall jõudis Ameerikast Euroopasse Esimese Maailmasõja ajal (1914-1918). Eestis hakati võrkpalli mängima samuti sõja ajal ja kõigepealt koolides. Esimene ametlik võistlus peeti Noorte Meeste Meeste Kristliku Ühingu eestvedamisel 1919. aastal Tallinnas.

1923. Esimesed rahvusvahelised kohumised lätlastega Tartus ja Tallinnas. Eestlased võitsid suure ülekaaluga.

1925 Toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused.

1932-1933 Eesti meeskonna edukas turnee Euroopas - võideti Poola, Tšehhi, Prantsusmaa ja Läti meeskonda, kaotamata ainsatki mängu.

1947 Pariisis moodustati ülemaailmne võrkpalliliit FIVB.

1947 Tallinnas moodustati Eesti NSV Võrkpallisektsioon.

1952 Eesti võrkpallikoondislane Meta Selg-Viirmäe võitis NSV Liidu meistri tiitli ratsutamise takistussõidus.

1953 ja 1955 Aino Huimerind tuli NSV Liidu koondise koosseisus üliõpilaste maailmameistriks.

1954 Aleksander Rünga sulest ilmus esimene eestikeelne võrkpalliõpik "Võrkpall".

1955 Aino Huimerind võitis NSV Liidu koondise koosseisus Euroopa meistrivõistluste hõbemedali.

1957 Esimeste eestlastena tulid NSV Liidu meistriks Ellen Münter-Leonova (Moskva Lokomotiiv) ja Toivo Tomson (Leningradi Spartak).

1959 Helsingis peeti esimene ametlik Eesti-Soome maavõistlus, eestlased võitsid ülekaalukalt nii naiste kui meeste kohtumise.

1963 Esimeste Eestist pärit kohtunikena pälvisid rahvusvahelise kategooria Alexander Mühle ja Edgar Blossfeldt.

1968 Tallinna Kalevi meeskond tuli NSV Liidu meistriks.

1969 Esimese eestlasena võitis Euroopa juunioride meistri tiitli Uno Tiit.

1975-1983 Viljar Loor võitis viis korda järjest Euroopa meistri tiitli.

1977 Esimese eestlasena tuli juunioride maailmameistriks Jüri Rohilaid.

1978 ja 1982 Viljar Loor tuli esimese eestlasena maailmameistriks.

1979 Marina Kach võitis esimese Eesti naisvõrkpallurina Euroopa meistri kuldmedali.

1980 Viljar Loor võitis Moskva olümpiamängudel kuldmedali.

1986 Algas rannavõrkpalli harrastus Eestis.

1987 Jaanus Lillepuu tuli Euroopa meistriks.

1992 Eesti võeti FIVB ja CEV-i liikmeks.

1996 Esimeste eestlastena kvalifitseerusid Atlanta olümpiamängude rannavolleturniirile Avo Keel ja Kaido Kreen.

2007 ja 2008 Oliver Venno ja Kristo Kollo tulid rannavõrkpallis juunioride Euroopa ja maailmameistriks.

2008 Eesti meeskond jõudis esmakordselt Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.

2015 Eesti meeskond jõudis kolmandat korda EM-finaalturniirile, naastes Bulgaarias ja Itaalis toimunud suurvõistluselt senise parima, 11. kohaga.


Autor: Valeri Maksimov

Kommenteeri uudist

Vabariigi aastapäeva puhul: nimesid ja numbreid